Primavera

Neljapäeval oli Jaénis nii suur pidu, et seda näidati isegi telekas uudistes, kuigi mina sinna ei jõudnudki. Ühesõnaga tähistati kevade algust sellega, et koguneti ühe suure festivaliala peale kokku ning hakati jooma ja kogu lugu, kuigi see on üks neist taolistest suurtest sündmustest, millest hispaanlased juba kaks kuud ette särasilmil räägivad ja unistavad. Meie võtsime kevade vastu rahulikult, võõrustasime meie korterisse spontaanselt sissesadanud minu hispaanlastest kursavendasid,  rääkisime filmidest ja tegime hiljem Sal y Pimientas paar tasuta napsu.

Reede pärastlõunal sattusin jälle kuidagi poolkogemata poolakate korterisse. Nimelt on siia tulnud uued toredad poolakad Pawel, Adam ja Asia, kes hoiavad Poola lippu endiselt kõrgel sellega, et tõestavad siin oma rahvust kui üht Euroopa meeldivamat. Korterisse imbus vaikselt mingeid teisi rahvusi ka ning sain mõnede uute inimestega tuttavaks. Poisid tegid päris mõnusaid tortillasid ja hiljem vaatasime Valencia pilte, kus ka Triin ja Kristin sama seltskonnaga eelmine nädalavahetus käisid. Pärast seda läksin koju ja avastasin, et selles pole midagi imelikku, kui kell 12 öösel hakata oma toa suurpuhastuse ja (üli)koolitükkidega tegelema, et siis kell kolm öösel sammud klubi poole seada. Klubis sain jälle sama poolakate-sakslaste seltskonnaga kokku ning tantsisime pea kella seitsmeni hommikul ning koju jalutasin juba mõnusas hommikuvalguses.

Täna õhtul läks meil boiler katki. Tegelikult ta jupsis juba enne ka ja kuna meil leige veega pesemine nüüd lõpuks üle viskas, helistasime omanikule, kes siis kohale tuli, mingite tangide ja asjandustega torude kallal nokerdas, pead sügas, ja ütles, et tema ei oska midagi teha ja kutsub järgmine nädal töömehe. Niipea, kui omanik oli ära läinud, avastasime, et nüüd ei tule isegi leiget vett enam ja boileris ei lähe leek enam üldse põlema. Helistasime uuesti omanikule, susserdasime ise midagi kraanide ja torudega, aga ikka - nada de nada. Ega's midagi, mina läksin Kristini juurde duši alla ja Stefania keetis endale sooja vett ja Agata aitas tal kausis pead pesta. Kusjuures see oli päris naljakas ja samas liigutav vaatepilt, kuidas sõbranna teisel pead aitab pesta.

Nüüd veel viimased ettevalmistused korteri ülesvuntsimisel, kuna homme jõuavad Kärt ja Helen siia. Hommikul sõidan mina juba koos Adami ja Paweliga autoga Malagasse, kuna poisid pole seal veel käinud ja saan neile giidi mängida, ning kui vaprad oleme, siis võib-olla saab isegi et selle aasta esimese suplustiiru ära teha. Vastutasuks võtame õhtul tüdrukud lennujaamast peale ja sõidame tagasi Jaéni.