Nerjas ja Malagas Adami, Pablo ja Esperanzaga

Kui me eelmine pühapäev koos poolakate Adami (mitte ajada segi kreeka matšo-Adamiga), Paweli aka Pablo ning leedulanna Vilte aka Esperanzaga Malagasse hakkasime sõitma, tegin ettepaneku sõita sinna Nerja kaudu, kus väidetavalt pidid olema Hispaania kaunimad rannad. Sõit sinna oli äärmiselt muinasjutuline ja tuli välja, et just Granada ja Nerja vahel ongi see romantiline filmi-Hispaania maastik, mida ma siin tikutulega otsinud olen: ühel pool kiirteed kaljud, teisel pool meri ja rannad ning kusagil taamal mäejalamitel laiuvad väikeste valgete majadega linnad. Lõpuks me vist küll just maailma kaunimas rannas liiva peale ei maandunud, aga ei saa nuriseda ka selle üle, mille leidsime, nagu ka mitte selle üle, et sain oma selle aasta esimese päevituse ja esimese ujumistiiru ära tehtud (kuigi poisid veel kaebasid, et vesi on ikka niiiiiiii külm).

Selle reisi puhul kehtib aga pigem põhimõte, et pildid räägivad enda eest. Esmalt siis Kohmakate Baleriinide Jõunumbrid:

Ülejäänud pildid sellest vahvast päevast algavad SIIT.

Ning mu nädalast koos Kärdi ja Heleniga kuulete peatselt, aga väikese üllatuse kaudu.