Ühepajatoit?

Teisipäeval 10.30– 20.30 veetsin produktiivaega ülikooli campuses intensiivse õppetööga tegeledes. Pärast seda käbe kiirkõnd raamatuid/läpakaid/kaustikuid täis õlakoti ja kahe toidupoe kotiga mäest üles koju (trenn missugune!), seal kiire riidevahetus ja siis jooksuga Anni juurde, kus toimus tema korteri-/elukaaslaste Simo ja Mirallese sünnipäevade tähistamine. Peab rõõmuga tõdema, et ülimalt mõnus koosviibimine oli. Simo on pärit Marokost ning sünnipäevalaual ilutses tüüpiline Maroko rahvustoit ehk teisisõnu ühepajaroog, kus kartulite asemel oli kuskus ja lehma asemel kana, ent kaalikad ja kapsad maitsesid täpselt samamoodi nagu Eestiski. Ei puudunud ka veinileotis, maasikad šokolaadifondüüs ega otse Aafrikast üle mere kohale ujunud vesipiip.

Tahan teha ka natuke homaaži oma siinsele ülikoolile. Nimelt soodustab Jaéni alma mater vägagi lahke käega laste õppereise, et nad oma silmaga saaksid kaeda teooriat, mida auditooriumites pähe tambitakse. Minu kunstiajaloo reis Córdobasse paar nädalat tagasi oli täiesti tasuta ning tean, et pea iga kunstiajaloo kursus korraldab semestri jooksul vähemalt ühe tasuta reisi, ning nüüd tuli veel inglise filoloogidele pakkumine minna neljaks päevaks Londonisse, kus 200 euro eest saab lennupiletid, ööbimise kesklinna hotellis, kõik söögikorrad ja külastuse The Globe'i Shakespeare'i etendust vaatama. Kuupäevade sobimatuse tõttu ei saa ma sinna küll minna, aga üleüldiselt on see tudengitele väga hea võimalus soodsa hinnaga midagi nii vahvat teha, kas pole?

Hoiatus! See nädal kubiseb rahvusvaheline lennuliiklus minu sõpradest. Ann ja Miralles lähevad Eestisse (Miralles pole eriti entusiastlik, vaeseke kardab ju lund ja külma, Anni sõjaväelasest isa ja paljaid mehi saunas, rääkimata sellest, et keegi ei oska hispaania keelt, ei tee põsemusisid ja kusagil ei tohi suitsetada), nii et kui näete Tallinnas-Tartus liikumas hirmunud lõunamaise välimusega noormeest, siis teate, kes see on. Samuti lendab Eestisse Paul, kes loodetavasti seal ka minu eest korralikult pidu paneb, ning mulle kõige rõõmustavama uudisena lendavad pühapäeval siiasamasse Hispaaniamaale Kärt ja Helen, nii et seda ei jõua ma ära oodatagi!