Kool, kool, üli, kool

Kas lebopäevad on tõesti lõppenud? See nädal on olnud üsna rutiinne ning sellega pean pettust valmistama ühele heale sõbrale, kes alles hiljuti mul MSNis rääkides südame peale pani, et mul siin olles kunagi rutiini ei tekiks. Nimelt pärast Feriat algas kool esimest korda tõsiselt pihta (enne Feriat oli niisama sisseelamine ja pidev ülelaskmine, ning viimane mitte üliõpilaste, vaid õppejõudude poolt). Kuigi ma võtan ainult kolme kursust – keskaja kunsti, inglise kirjandust ja hispaania keelt -, siis sellegipoolest pean koolis käima iga päev ja seda nii hommikuti kui õhtuti, sest iga ainet on kolm-neli korda nädalas. Kuna pausid hommikuste ja õhtuste loengute vahel on üsna pikad, siis olen alati vahepeal koju läinud ja seal niisama vegeteerides järgmist loengut oodanud ning siis jälle tagasi ülikooli kõmpinud. Tagasi koju olen jõudnud tavaliselt alles kolmveerand kümne paiku. Samas peab ütlema, et valitud ained mulle täitsa meeldivad. Kunstiajaloo õppejõud Manuel on hullult abivalmis, tellis meile (mulle ja Slovakkia tüdrukule Petrale) Granadast ingliskeelsed õpikud, et me ikka kõigest aru saaksime ning lubas eksami ka inglise keeles teha. Mulle meeldib ka tema õpetamismeetod – erinevalt enamikest TÜ kunstiajaloo õppejõududest ta mitte ei arutle ainult kunstiteoste tähenduse ja selle ümber keerleva filosoofia üle, vaid läheneb asjale ka praktiliselt ning seletab lahti igasugu terminoloogiat ning kirjeldab ka tehnikaid ja materjale. Inglise kirjandust annab üks tõeliselt stereotüüpse professorivälimusega onu, kes otsustas alustada 20ndast sajandist ning liikuda siis ajas tagasi 17nda sajandini. Mulle sobib väga hästi! Seminaritöö (või noh, siinne seminaritöö pole Eesti omadega muidugi võrreldavgi, pigem on see üks pisike research või essee vms) pean tegema James Joyce'ist ning võtsin raamatukogust just „Ulyssese“ ka, millega plaanin nädalavahetusel algust teha. Õppejõud Carmelo ise on oma ainest muidugi väga vaimustuses, aga ta ei jää õnneks oma lemmikteemade juures liiga pikalt ketrama, vaid räägib kõigest lühidalt, tabavalt ja huvitavalt, nii et kõik tähtsamad asjad saavad ikka läbi võetud. Tavaliselt on loengud õhtuti ning alati on klassiruumis selline mõnus hubane õhkkond. Ning hispaania keeles sain sellesse gruppi, kus õpetajaks on jälle see sama Sergio, kes mulle intensiivkursustki andis ning kellega ma nii mõnigi kord olen samale peole sattudes klaasi kokku löönud ja niisama mingit lolli möla ajanud, nii et see kursus on ütlematagi lahe. Ainuke halb asi on see, et see on esmaspäevast kolmapäevani kl 19.30-21.00, kui pea enam väga ei lõika ning ei viitsi enam väga kaasa mõelda. Ahjaa, selle inglanna Libby ainet ma ikkagi ei võta, aga lubasime, et we'll keep in touch ning saan possibly tema käest ka mõned kontaktid Inglismaa ülikoolides.

Niipalju siis koolielust. Ainuke veidi põnevam päev mul sellel nädalal oli neljapäev. Jõudsin inglise kirjandusest kella kaheksa paiku õhtul koju, siis tuli Martina meile ning sõime koos õhtust. Pärast seda sain kokku oma hispaanlannadest sõbrannadega, kellega läksime ühte sellisesse baari, mis natuke meenutas Tartu Maailma või Tallinna Nokut. Nii et kas mulle meeldis? Ooo jaa! Ise ka ei tea, kuidas ma selle koha alles nüüd avastasin. Pärast seda läksin üle pika aja jälle Sal y Pimientasse, kus oli järjekordne erasmuslaste pidu, kus enamuse aja tsillisin inglise filoloogidest lätlaste ja poolakatega. Väga-väga mõnus seltskond! Loodetavasti teeme nendega nädalavahetusel ka koos midagi, et oleks teile midagi põnevamat kirjutada.

Lõpetuseks üks luuletus, mida Carmelo meil lugeda soovitas. Tasub mõelda nende sõnade üle.

If

Rudyard Kipling

If you can keep your head when all about you

Are losing theirs and blaming it on you;

If you can trust yourself when all men doubt you,

But make allowance for their doubting too;

If you can wait and not be tired by waiting,

Or, being lied about, don't deal in lies,

Or, being hated, don't give way to hating,

And yet don't look too good, nor talk too wise;

If you can dream - and not make dreams your master;

If you can think - and not make thoughts your aim;

If you can meet with triumph and disaster

And treat those two imposters just the same;

If you can bear to hear the truth you've spoken

Twisted by knaves to make a trap for fools,

Or watch the things you gave your life to broken,

And stoop and build 'em up with wornout tools;

If you can make one heap of all your winnings

And risk it on one turn of pitch-and-toss,

And lose, and start again at your beginnings

And never breath a word about your loss;

If you can force your heart and nerve and sinew

To serve your turn long after they are gone,

And so hold on when there is nothing in you

Except the Will which says to them: "Hold on";

If you can talk with crowds and keep your virtue,

Or walk with kings - nor lose the common touch;

If neither foes nor loving friends can hurt you;

If all men count with you, but none too much;

If you can fill the unforgiving minute

With sixty seconds' worth of distance run -

Yours is the Earth and everything that's in it,

And - which is more - you'll be a Man my son!