teisipäev, detsember 01, 2009

maa ilm siin seal

Tahaks, et oleks igatsetud sõpradest mõni veel suurem magnet, mis mind Eestisse tõmbaks. Aga ei ole selleks ei must leib ega kohupiim ega Savisaar ega aasta läbi lörtsi. Praegu tõmbavad kõikvõimalikud muud magnetid mind hoopis teistes, hoopis kaugemates suundades. Eestlane olen ja eestlaseks jään, jah, sest mitte kuidagi ega mitte kunagi ei tahaks ega oskaks ma olla ei hispaanlane ega keegi muu. Eestlane on hea olla, aga mitte ilmtingimata Eestimaa piirides. Võib-olla see ongi parem, sest tänu mulle on vähemalt paarkümmend inimest saanud teada, et Eestis elavad eestlased, kes räägivad eesti keelt ja kes ei ela igludes ja kellel on kodus internet ja kes käivad agaralt end 100 kraadise kuumusega punkris kaseokstega peksmas ja hüppavad siis lumehange ning kes samaväärselt naudivad ka soojasid suvesid kaunites põhjamaistes randades. Kiidan kodumaad kõigile huvitundijatele nii agaralt kui vähegi võimalik, aga kas ma ka ise sellesse Eesti ja meie, eestlaste täiuslikkusesse nii väga usun... Kahtlen.

Otsustasime Margega teiega jagada oma mõtteid ja kogemusi sellest, kuidas minna Taisse ja mida seal näha saab, miks minna Austraaliasse, mida vaadata Hispaanias ja kuidas näib meile Eesti ja sealne elu kaugemalt vaadates.

Marge says:
hei kullakene
oled väga hõivatud?

Liisa says:
tsauuu!
pole üldse

Marge says:
tead liisakene, anna mulle andeks
ma kogu aeg alustan uut kirja sest nii palju on vahepeal muutunud
ja ei jõua ja ei jõua seda lõpuni
nii kiired mõtted mul siin praegu peas ja täitsa segased
ühesõnaga uudist niipalju, et ma eile otsustasin järgmine pühapäev pooleks aastaks austraaliasse sõita

Liisa says:
ooohhh

Marge says:
seda mõtet mul peas on olnud juba viimased kuud, aga eile tõmbasin kuupäevale kriipsu alla

Liisa says:
oooohhhh .. vauu!
äge!
aga miks siis selline reisiisu ja on ka mingi plaan, mis seal tegema hakkad?

Marge says:
tead sai seal tais ära käidud ja tagasi tulles kohe üldse polnud rahul sellega, mis siin on: külm, tööd ega tegevust pole konkreetset, reisijärgne masendus ja siis ma peaaegu pidin juba tööle minema (jälle K. juurde) aga viimasel hetkel liina ütles, mida sa teed jobu, mine minema, tahtsid ju, praegu õige aeg (tahan järgmine aasta kooli minna)
et siis selleks ajaks tulen tagasi
seal üks sõbranna ees
working holiday viisa tegin
seega töö ja ringi rändamine

Liisa says:
see on väga õige otsus, et sa tahad rändama minna! sellest tuleb kindlasti su elu parim poolaasta!
ja veel austraalia.. vau! seal on kindlasti superilus
kuhu täpsemalt lähed?

Marge says:
esialgu melbournei
ja sealt hakkab edasi vaatama
märkide järgi elama
:D
(lugesin alkeemiku läbi lõpuks)

/---/

Liisa says:
kas sa enne austraaliasse minekut siit ei viitsi läbi hüpata?

Marge says:
ikka viitsin
kahjuks panen riiast istanbuli
kurjam, oleks võinud uurida seda varianti
deem

/---/

Liisa says:
nii et augusti lõpuni plaanid olla seal?

Marge says:
eiei
plaane pole
hiljemalt juulis tulen tagasi
aga vb juba aprill, tont seda teab

Liisa says:
nojah, saad seal olles vaadata, et kuidas elu on ja kuidas meeldib.. ei pea end mingite tähtaegadega siduma

Marge says:
just, see ongi põhiline
aga räägi kuidas sul endal?
ikka elu nagu filmis?

Liisa says:
mul on praegu üks salaplaan, millest keegi ei tea

/---/

Marge says:
ah loomulikult, elame kas või unistustes. kui kõik läheb nii, siis ainult meeldiv
kes seda teab, mis selle ajaga toimunud on, ei saagi ju kindlat midagi väita

Liisa says:
just nimelt
aga kuidas teil siis Tais läks?

Marge says:
ma kirjutasin sulle sellest....jube pikalt....jube detailselt....liiga detailselt....läks liiga pikaks.....hakkasin kustutama
Liisa says:
ääähhhh!

Marge says:
aga tais oli fantast! ja seda ma saan sulle siin ka rääkida
sõna "paradiis" - see ongi see!
ühesõnaga
see magusa aroomiga pea kumisema panev soe ja niiske õhk on lihtsalt nii hea, et sellest ei saa küllalt
see kui sõbralikud ja head ja naeratavad inimesed seal on- pole olemas, kui ei ole näinud
see mitmekesine loodus, mitte olemasolevat sinist värvi vesi, mustmiljon eri kujuga saart, valgevalged liivarannad üksikutel saartel jne jne- pole olemas, kui ei ole oma silmaga näinud
nagu pildi peal, aga siis saad aru, et see ongi päriselt nii

Liisa says:
tundub tõesti nagu paradiis! tekib kohe tahtmine ise ka minna

Marge says:
ja muidugi see ulme odav elu, pole ka olemas
või noh, on :D
eelarve on nii minimaalne sinna minekuks
ainult sõit on kallis

Liisa says:
palju piletid maksid?

Marge says:
no ma sain ühele ca 10000ga

Liisa says:
üks ots või edasi-tagasi??

Marge says:
edasitagasi, tegelikult ei ole kallis
see oli hea pakkumine
pluss siselend muidugi, ca 1000.-
samas rongiga saaks sama otsa 50 krooniga

Liisa says:
siis ikka tasub sinna pikemaks ajaks minna.. te vist olite ka lausa kaks nädalat?

Marge says:
jah, see on minimaalne aeg, mis seal olla
midagi kaasa ei pea võtma peale raha, passi ja mõne isikliku asja
riided iga nurga peal 20-50 krooni
ööbimine ca 200.- öö, kui tahad minimaalset, saab ka 100 krooniga

Liisa says:
lihtsalt super ju!!!
nii tuli isu peale reisida sinna
hispaaniaga olen juba ära harjunud, võiks nüüd mingeid kaugemaid kohti avastada

Marge says:
tõesti, kui soojale maale minna, siis ainult sinna! saartel õhtuti rannas olemised...
paradiiiiis noh
aga jah, soovitan soojalt, kuumalt kohe!
ja see loodus, käid külades ringi, mäe otsa, no mis elu... mis elu!!!

Liisa says:
kunagi ma lähen kindlasti! siin elades olen nii palju julgust ja enesekindlust juurde saanud.. praegu tunnen küll, et igal võimalusel läheks edasises elus ka kusagile mujale elama.. ükskõik kuhu... reisiks ringi, elaks, töötaks

Marge says:
just täpselt!

Liisa says:
pole vaja kusagil tallinna kontoris "karjääri" teha, kui võid leida hingerahu kusagil (maises) paradiisis

Marge says:
täpselt!!!
milleks raisata oma elu siin
kössitades ja kellegi talda lakkudes
ja endale aega mitte pühendades
maailmas on niiiii palju kohti, kus sa saad palju rikkalikumat elu nautida
aga mis minu jaoks on üllatav, on see kuidas ma varem pidasin selliseid kaugeid kohti ilmvõimatuks sihtmärgiks, et sinna ma nüüd küll ei saa, raha ja raha ja seda mul ei ole. aga fakk, nutikas peab olema ja otsima võimalusi, kõik on tegelikult vägagi lihtne,

Liisa says:
täiesti õige jutt!
inimesed (eestlased) ikka küsivad mult aeg-ajalt, et kas igatsed kodumaad ka ja eestimaa mulda või mida iganes, aga ei igatse kohe üldse.. eriti kui ma loen netist ajalehte ja näen, mis õnnetu kräpp eestis ainult toimub, korruptsioon ja üksteisele ärategemine ja raha nimel rabelemine ja mõttetute asjade pärast kaklemine. eks kodumaana on ta ikka kallis ja kõik mu lähedasemad sõbrad ja pere on seal, aga nüüd ma tunnen end pigem
maailmakodaniku kui mingi suure patrioodina
milleks on vaja piire, mis sind ainult takistavad, milleks hoida oma kultuuri nii kiivalt ainult endale, selle asemel, et minna ja seda teistega jagada ja mujalt juurde ammutada

Marge says:
just nimelt!
ja saad palju kasulikum ka oma armsale kodumaale olla
kui et siin vaikselt oma asja ajada

Liisa says:
ma arvan, et inimesed, kes elavad kogu elu ainult eestis, jäävad paljust ilma

Marge says:
muidugi, ma usun igas inimeses on tükike seda kirge sees, mis ihkab minema kodumaalt. ainult nad kas ei tunnista seda endale, kardavad tunnistada või lihstalt ei ole otsa lahti teinud
muidugi, mõnes mõttes ka hea
Liisa says:
aga ei saa ju elada ainult oma kitsas maailmas... ma tunnen, et eestis elades ma olin ikkagi ka mingitesse raamidesse surutud, lasin inimestel endale öelda, mida ma tegema pean ja mis on õige või vale, muretsesin mingite pseudoprobleemide pärast
siin, eemal olles, on kõik kuidagi palju lithsam ja selgem... maailm on palju avaram, kui ma oleks osanud oodata

/---/

Liisa says:
mina käisin täna granadas, mis on kõige suurem linn jaéni lähedal
terve päev sadas vihma ja oli külm, aga sellegipoolest oli see superilus!!! lähen sinna kindlasti kunagi ilusa ilmaga tagasi

Marge says:
ooo

Liisa says:
seal on ka üks ülisuur 14. sajandil ühe sultani poolt ehitatud loss, mis on üllatavalt hästi säilinud ja mida peetakse kaheksandaks maailmaimeks .. see oli lihtsalt hämmastav! nagu väike linn, aga tegelikult on lihtsalt üks suur loss purskkaevude, basseinide ja erinevate paleede ja igasuguste eksootiliste detailidega (sultanil oli seal haarem), hästi palju islami kunsti, tohutult põnev
alhambra on selle lossi nimi ja ma lugesin netist, et coelho oli "alkeemikus" seda maininud, aga ma ise enam ei mäleta
sa oled värskelt läbi lugenud, nii et koidab midagi või internet valetas?

Marge says:
praegu kohe ei tule küll ette, vb kuidagi käis läbi
ei usu et valetas
võis vabalt olla mainitud
hispaanias ta ju oli

Liisa says:
võiks tegelt ka uuesti läbi lugeda selle, hispaania keeles seekord

Marge says:
jaa, kusjuures tuleb tegelikult ette küll
see granada
see tuleb tuttav ette
ma guugeldan selle kohta, vb pilte näha

Liisa says:
pane lihtsalt google'i pildiotsingusse jah

Marge says:
vau
tõesti ilus
aga oma silmaga muidugi on midagi muud

Liisa says:
mhmm.. ilmselt täpselt nagu sinu tai kogemuski
ja jaanuaris lähen barcelonasse
saime ryanairist piletid 4 euro eest edasi-tagasi
mööda maad on siit praktiliselt võimatu barcelonasse saada

Marge says:
päris kabe hind

Liisa says:
siin hispaanias on ikka nii palju kohti, mida ma veel näha tahan.. kardan juba, et üks aasta jääb väheks
nüüd on ainult 6-7 kuud ainult
kanaari saartele võiks ka minna, aga sinna on eriti kallid lennupiletid, aga eks tasub ryanairil ikka silma peal hoida

Marge says:
ryan teeb muidugi häid pakkumisi, hoia silmad lahti! aga tead, ära mõtle selle aja peale, käi ja rända täpselt nii palju kui jõuad ja saad, siis jõuadki kõige rohkem

Liisa says:
see on mõnus soovitus
teengi nii

Marge says:
tais ma tundsin et ma võtsin liiga palju mõtteid pähe kuhu kõik tahan minna ja ära käia, see surub lihtsalt purki sind kui ei ole oma `ajakavaga` paigas. mõtled jäänud päevadele jne ja kogu aeg nagu plaanid midagi. ja siis kui jäävad mõned kohad käimata, oleks nagu pettumus. samas ega hispaania kuhugi ei kao ja see annab põhjust tagasi tulla ja edasi rännata

/---/

Liisa says:
aga selle eesti teema juurde tagasi tulles... vahel tunnen, et mu mõtted sellest on ainult negatiivsed: euroopa hinnad, aga naeruväärsed palgad; homofoobid ja rassistid, alkohoolikud ja narkarid .. kõigi negatiivsete asjade edetabelite esikümnes on eesti alati kirjas.
peaks nagu otsima mingeid positiivsemaid asju eesti juures, millele mõelda
laulupidu näiteks
aga neid asju ei tulegi kohe nii kiirelt meelde

Marge says:
mis minu mõtetes tänu viimasele (laulupeole) seondub samuti joomise ja laaberdamisega. vähe on järgi laulupeo sisemusest
iseenesest see mass ongi kõige point praegu

Liisa says:
aga mis eestis tegelt head on, midagi sellist, mille poolest ainult eesti äge on ja mitte ükski teine maa

Liisa says:
?

"you appear to be offline..."

***

nett läks ära, kurat!

***

Järgmine päev aga ma ikka veel mõtlen selle peale, millest me rääkisime ning seda lugu üle lugedes hakkan mõtlema, et kõik need probleemid ja negatiivsed asjad, mis ma seal Eestile omistasin, on omased ka paljudele teistele, või noh, enamikele ühiskondadele. Ning kindlasti on ka ühiskondasid, kus on nii võikaid ja räigeid probleeme, et eestlane neid ettegi ei oska kujutada ning et tegelikult ei tohiks ma siin millegi pärast vinguda. Vahel lihtsalt tundub, et mujal maailmas suudavad inimesed oma probleemidest rohkem üle olla ja neil on kergem olla õnnelik. Mis me, eestlased, tühja rabeleme; tee tööd ja näe vaeva mentaliteet üksinda elus edasi ei aita. Tee tööd, näe vaeva ja tee veel midagi põnevat ja head ka. Orjaajast, Andrese- ja Pearuajast, nõukaajast ja raskest eestiaja algusest on ikka omajagu aega mööda läinud ning mõne aja pärast lähevad ka masu, täpe ja pupu mööda, seega võiks juba endale uued loosungid välja mõelda. Kuigi ka mu armastatud manjaana-kultuuril on oma väga tugevaid varjukülgi, siis töönarkomaanist kontoripingil perset laiaks istuval mutrikesel oleks siinsest elust nii mõndagi õppida. Ilmselt olen varsti ise täpselt samasugune kontoripingil perset laiaks istuv töönarkomaanist mutrike ning ka sellise eluga rahul, sest siis mul oleks ilmselt muud asjad, millest rõõmu tunda, aga vähemalt siin ja praegu saan olla noor ja vaba Hispaania idealist, kellele on vägagi selge, kuidas elama peaks (Ja vähemalt pole ma ainuke. Marge on ka).


***

Vestlus ise sai Margega maha peetud pühapäeva õhtul pärast Granadast tagasi jõudmist. Tükk aega mõtlesin, et kas seda üldse panna siia kirja või mitte, aga kuna ka Marge arvas, et miks mite, siis nüüd on see olemas. Rahvuslased ja ausad tööinimesed on nüüd ilmselt minus kui palmi all aega surnuks löövas isamaa reeturis pettunud, aga mis teha. Ja kuna mind Marge inspireeris ja pani mõtlema, siis lootsin, et võib-olla leiab ka keegi teine siit mõne mõtte, millest kinni haarata.
Võtke kuidas tahate.

2 kommentaari:

  1. Tea kas vanemad lugejad mõtlevad nüüd et näe noored rumalad unistavad...

    Nüüd mõni mõte minult kui inimeselt, kes ka oma elu geograafilise tuleviku osas väga olulistest otsustest ja edasiminekutest mõne kuu kaugusel on.

    Leian, et kui igal maailma inimesel oleks võimalik paar kuud või aasta muus kultuuris elada või, veel parem, mingi selline multikultuurne laager nagu Sinu Rumeenia või minu Saksa laager oli läbida, oleks paljud sõjad olemata.

    Aga seda ei maksa küll unustada, et eesti pole sugugi halvim koht, kus elada, nagu ütledki. Klišeed klišeedeks, aga ma arvan et mõnedes Aafrika paikades ja nii edasi võib ikka päris nutune olla.

    Samuti, huvitav kui palju mõjutab Su neid mõtteid see, et seal elades päris korralikku finantstoetust saad? Mõtlen, et usinale Eesti tööga harjunud inimesele võib hispaania ülelaskjalikkus tööd ära teha üritades küllaltki frustreeriv olla. Samas peaks seda õigel positsioonil enda kasuks päris hästi ära kasutada saama.

    Üldiselt olen Teie mõttekäikudega nõus. Samuti peale pere ja sõprade Eestisse mind miski väga ei kisu. Samas on need kaks aga väga olulised. Siiski, asja rahastamise küsimuse rahuldavalt lahendada suudan, kimaks vähemalt lähemad aastad rõõmsa näoga mööda maailma ringi küll.

    Seoses sellega tuleb meelde maailmarändur-fotograafi Russ Roca öeldu: "Jump and the net will appear" ehk siis et kui hüppad, küll siis kukkumise eest kaitsev võrk ka ilmub. Siiani kogemused pigem toetavad seda, aga lähemad paar kuud - aasta saavad olema põnevad.

    VastaKustuta
  2. "Ma armastan maad, kus ma elan
    Ma armastan väsinud ka
    Vahel kui kurjus siin tapab
    Naeratan lahkun - aidaa...
    On olemas teisigi linnu
    Ja külasid mandreid ja maid..."

    Mulle meeldis su jutt. Maailm on ju lahti ja kõik, mis meid kuskil kinni hoiab on lihtsalt mingi pseudokohustus kellegi teise ees. Tuleb lihtsalt julge olla ja ma ei kahtle silmapilgukski, et sa seda just oled. :)

    Aga samas... ega see Eesti nii hull ka pole. Kõikjal on tegelikult samasugune vassimine, lihtsalt alati väljaspoolt seda ei märka. Eks parem on ikka olnud seal, kus meid ei ole. Ja lõppude lõpuks on igal pool oluline see, kuidas sa ise suudad selle juures tervemõistuslikuks jääda.

    Aga sina reisi ja tunne elust mõnu, kui see on just see, mis sind õnelikuks teeb! Küllap on siis teisedki õnnelikud sinu üle :)
    (ja võibolla kunagi jõuan ka mina on väiksest maailmast suurde ilma)

    VastaKustuta